+372 620 1600

Bekkeri sadama ajalugu

OÜ Tallinna Bekkeri Sadam on sadama operaator endise ärinimega OÜ Rasmusson.

1997- … a.

Balti Baas AS

1991-1997 a.

Leningradi sõjalaeva remondi ja katsetuste baas Teostati Bekkeri tehases sõjalaeva kahurite remonti Rakette kandvate laevade katsetused Slip Nõukogude armee dessantsõjalaevade jaoks.

1939 - 1991a.

Oli siinses sadamas registreeritud 4 sõude-, 2 purje- ja 2 mootorpaati. Bekkeri sadama uhkuseks ja omamoodi sümboliks.

1939 a.

15.oktoobri õhtul kella veerand kuue paiku toimusid lammutuste kõige otsustavamad tööd. Suure rahvahulga juuresolekul saeti atsetüleengaasiga läbi hiigelkraana jalad ning see hakkas külili vajuma. Pealnägijate mälestuste järgi oli kraana kukkumise ragin kõrvulukustav.

1935 a.

22.mail toimunud valitsuse istungil võeti vastu põhimõtteline otsus Bekkeri kraana lammutada.

1935 a.

Bekkeri sadam kandis ametlikult Kopli I sadama nime. Sadamal oli 610 meetrit kaisid, 7246 m2 ladusid ja 700 tonni õlitsiterne, vee sügavus sadamas oli 5,2-5,8m. Algaastail veeti siit välja ümarpuitu ning alates 1930ndate aastate algusest vedelkütust.

1925 a.

Kasutati Bekkeri sadamat puidu väljaveoks.

1925 a.

Bekkeri tehases renditud ruume 6 ettevõttele, nende seas oli 60 töötajaga AS „Lihaprodukt“, vorstivabrik ja tapamaja, W.Minkwitz´i seebivabrik oma 4 töötajaga, paar saeveskit.

1925 a.

Algas Kopli eksporttapamajas tootmine. Põhitoodanguks oli peekon, mida eksporditi peamiselt Inglismaale.

1923 a. 2.veebruaril

Bekkeri tehas oli Auto-Tanki divisjoni tagavarapagi ladu, selles laos oli 8 sõiduautot, 10 veoautot, 4 sanitaarautot ja 4 mootorratast.

1923 a.

Bekkeri tehase nimi veidi muutus jälle, Põhja-Lääne Metallurgia, Mehaanika ja Laevaehituse Tehas.

1923 a.

Suvel sai joogivett ainult ühest kraanist, terves Bekkeri asunduses, ning see asus Bekkeri tehase värava juures.

1921 a.

Toodi Bekkeri tehasesse tanke, mis puhastati ning konserveeriti.

1921 a.

Oli laos 23 süsteemi kahureid.

1920 a. oktoobris

Tehas täielikult seisis.

1919-1920 a.

Bekkeri tehas sai uue nimetatud Põhja-Loode Metallurgia ja Laevaehituse Tehas

1919 a.

Hakkasid sakslased Tallinnast lahkuma, jällegi püüti kaasa võtta, mis vähegi võimalik, ja jälle tuli Bekkeri tehase töölistel ning omakaitsel eluga riskides toimetada täislastis ronge tehase sisseseadega kõrvalteedele, viia rivist välja vedureid ja võtta ladusid valve alla.

1918 a. 9.november

Kui kuulutati välja Eesti Vabariik, asendati tööliste valve Bekkeri tehase ümber Saksa sõjaväevalvega. Saksa okupatsiooni ajal allutati Bekkeri tehas merejõudude kaptenile von Wolframile.

1918 a. 24.veebruar

Alustati tehase varanduse laevadele ja rongidele laadimist. Kõik mahajäänud vara tuli enamlaste salajase ringkirja järgi hävitada. Bekkeri tehase eesti töölised laadisid eluga riskides rongidelt varasid maha, lõpuks saatis Tallinna Omakaitse Bekkeri tehase võitlejatele 40 püssi ja kasti padruneid. Omakaitse võitles iga seadme eest, aitas ka see, et omakaitse pani Koplist Venemaa poole sõitva ringi rataste laagrite vahele jämedat liiva. See abinõu aitas, sest Tapa lähedal läksid laagrid põlema ning kogu rongitäis Bekkeri tehase varandust jäi Eestisse.

1917 a.

Hakkasid tehases iga päev suured miitingud toimuma, arutati tehase varanduse evakueerimist. Eesti tööliste esindajad soovisid jätta osa seadmeid Tallinna.

1917 a. augustis

Paigaldati Tornkraana, üle 35m kõrge, mille tõstekraananokk ulatus 21m, mis kindlustas tõstekõrgust kuni 30m. Kraana maks tõstejõud oli 150 tonni.

1915 a.

Ehitati Veetorn, mis paikneb Kopli tänava ääres ning kindlustas kahest puurkaevust saadud veega praktiliselt kogu poolsaare veevajaduse. Veetorn on üle 40,5m kõrge, kandvate raudbetoon sammastega, mida ühendavad raudbetoonvööd.

1914 a.

Ehitati Katelsepa töökoda.

1914 a.

Ehitati Mehaanika- ja turbiini töökodade hoone, 121m pikk ja 50m lai tellis-seintega 3-lööviline ehitis.

1914 a.

Pandi alus esimesele valmivale laevale.

1913 a. oktoober

Ehitati Laudsepa töökoja hoone.

1913 a. hilissügis

Ehitati Laevakereosade märkimispõranda hoone, ühekorruseline puithoone, mille pikkus oli 110m, laius 18m ja kõrgus 3m

1913 a. juuni

Ehitati laevaehitus töökoja hoone 110m pikk, 60m lai, nelja 15m laiuse lööviga. See oli üks esimesi suuri tootmishooneid, mis Bekkeri tehases ehitati.

1913 a.

Hakkas ametlikult eksisteerima Bekkeri tehas, kuigi ehitus kestis aastani 1915.

1913 a. mai

Luba alustada tehase ehitamiseks vajalike uurimusi ja eeltööd.

1912 a.

Bekkeri tehase kompleksi loomine

1911- 1915 a.
 
 

Lehe sisu loata kopeerimine või kasutamine on keelatud!

OÜ Tallinna Bekkeri Sadam – info@tallinnbekkerport.com