Bekkeri tehase kompleksi loomine
1911- 1915 a.
Alustati tehase ehitamiseks vajalike uurimuste ja eeltöödega. Hakkas ametlikult eksisteerima Bekkeri tehas, kuigi ehitus kestis aastani 1915. Ehitati mehaanika- ja turbiini töökodade hoone, 121m pikk ja 50m lai tellis-seintega 3-lööviline ehitis.
1912-1913 a. Mai
Ehitati laevaehitus töökoja hoone 110m pikk, 60m lai, nelja 15m laiuse lööviga. See oli üks esimesi suuri tootmishooneid, mis Bekkeri tehases ehitati.
1913 a.
Ehitati Laevakereosade märkimispõranda hoone, ühekorruseline puithoone, mille pikkus oli 110m, laius 18m ja kõrgus 3m
1913 a. Juuni
Ehitati Laudsepa töökoja hoone.
1913 a. hilissügis
Bekkeri sadama slipi ehitus
1913 a. oktoober
Ehitati katelsepa töökoda ning alustati kaide ehitamist.
1914 a.
Ehitati Veetorn, mis paikneb Kopli tänava ääres ning kindlustas kahest puurkaevust saadud veega praktiliselt kogu poolsaare veevajaduse. Veetorn on üle 40,5m kõrge, kandvate raudbetoon sammastega, mida ühendavad raudbetoonvööd.
1914 a.
Paigaldati tornkraana, mis oli üle 35m kõrge, mille tõstekraananokk ulatus 21m, mis kindlustas tõstekõrgust kuni 30m. Kraana maksimaalne tõstejõud oli 150 tonni.
1915 a.
Hakkasid tehases iga päev suured miitingud toimuma, arutati tehase varanduse evakueerimist. Eesti tööliste esindajad soovisid jätta osa seadmeid Tallinna.
1917 a. august
Alustati tehase varanduse laevadele ja rongidele laadimist. Kõik mahajäänud vara tuli enamlaste salajase ringkirja järgi hävitada. Bekkeri tehase eesti töölised laadisid eluga riskides rongidelt varasid maha, lõpuks saatis Tallinna Omakaitse Bekkeri tehase võitlejatele 40 püssi ja kasti padruneid. Omakaitse võitles iga seadme eest, aitas ka see, et omakaitse pani Koplist Venemaa poole sõitva ringi rataste laagrite vahele jämedat liiva. See abinõu aitas, sest Tapa lähedal läksid laagrid põlema ning kogu rongitäis Bekkeri tehase varandust jäi Eestisse.
1917 a.
Kui kuulutati välja Eesti Vabariik, asendati tööliste valve Bekkeri tehase ümber Saksa sõjaväevalvega. Saksa okupatsiooni ajal allutati Bekkeri tehas merejõudude kaptenile von Wolframile.
1918 a. 24.veebruar
Hakkasid sakslased Tallinnast lahkuma, jällegi püüti kaasa võtta, mis vähegi võimalik, ja jälle tuli Bekkeri tehase töölistel ning omakaitsel eluga riskides toimetada täislastis ronge tehase sisseseadega kõrvalteedele, viia rivist välja vedureid ja võtta ladusid valve alla.
1918 a. 9.november
Bekkeri tehas sai uue nimetatud Põhja-Loode Metallurgia ja Laevaehituse Tehas
1919 a.
Tehas täielikult seisis.
1919-1920 a.
Oli laos 23 süsteemi kahureid.
1920 a. oktoober
Toodi Bekkeri tehasesse tanke, mis puhastati ning konserveeriti.
1921 a.
Suvel sai joogivett ainult ühest kraanist, terves Bekkeri asunduses, ning see asus Bekkeri tehase värava juures.
1921 a.
Bekkeri tehase nimi veidi muutus jälle, Põhja-Lääne Metallurgia, Mehaanika ja Laevaehituse Tehas.
1923 a.
Bekkeri tehas oli Auto-Tanki divisjoni tagavarapagi ladu, selles laos oli 8 sõiduautot, 10 veoautot, 4 sanitaarautot ja 4 mootorratast.
1923 a.
Algas Kopli eksporttapamajas tootmine. Põhitoodanguks oli peekon, mida eksporditi peamiselt Inglismaale.
1923 a. 2.veebruar
Bekkeri tehases renditud ruume 6 ettevõttele, nende seas oli 60 töötajaga AS „Lihaprodukt“, vorstivabrik ja tapamaja, W.Minkwitz´i seebivabrik oma 4 töötajaga, paar saeveskit.
1925 a.
Kasutati Bekkeri sadamat puidu väljaveoks.
1925 a.
Bekkeri sadam kandis ametlikult Kopli I sadama nime. Sadamal oli 610 meetrit kaisid, 7246 m2 ladusid ja 700 tonni õlitsiterne, vee sügavus sadamas oli 5,2-5,8m. Algaastail veeti siit välja ümarpuitu ning alates 1930ndate aastate algusest vedelkütust.
1925 a.
22.mail toimunud valitsuse istungil võeti vastu põhimõtteline otsus Bekkeri kraana lammutada.
1935 a.
15.oktoobri õhtul kella veerand kuue paiku toimusid lammutuste kõige otsustavamad tööd. Suure rahvahulga juuresolekul saeti atsetüleengaasiga läbi hiigelkraana jalad ning see hakkas külili vajuma. Pealnägijate mälestuste järgi oli kraana kukkumise ragin kõrvulukustav.
1935 a.
Oli siinses sadamas registreeritud 4 sõude-, 2 purje- ja 2 mootorpaati. Bekkeri sadama uhkuseks ja omamoodi sümboliks.
1939 a.
Leningradi sõjalaeva remondi ja katsetuste baas Teostati Bekkeri tehases sõjalaeva kahurite remonti Rakette kandvate laevade katsetused Slip Nõukogude armee dessantsõjalaevade jaoks.
1939 - 1991 a.
Balti Baas AS
1991-1997 a.
OÜ Tallinna Bekkeri Sadam on sadama operaator endise ärinimega OÜ Rasmusson.
1997 a. - …